Üheks selliseks lennufirmaks kel on Boeing 787 Dreamliner on Norwegian Airlines. Märtsi algul oli Norwegianil selline sõiduplaani muudatus mis võimaldas lennata Tallinn-Oslo-Bangkok ilma Oslos ööbimiseta Ostsin sellise pileti kus toitlustamist hinna sees polnud, toit maksis lisaks 33 eurot, tiba kallivõitu, parem võtan ise võileiva kaasa. Start Tallinnast kell 10.10, poolteist tundi Oslo Gardeomoni lennujaamas ja siis Dreamlineriga Bangkokki. Lisaks vedas veel sellega et Oslos sai transiittsoonis edasi ilma käsipagasi läbiotsimiseta, seega Tallinna lennujaamast ostetud veepudelid jäi alles. Oslo lennujaamas oli sellline värk et veepudel maksis 32 NOK, ehk 3,5 eurot. Reis ise kulges tõrgeteta aga Dreamlinerist oli asi siiski kaugel, nimelt asus minu istekoht akna all ja seal oli mootorimüra üsna suur et hakkas isegi häirima. Pakuks et Airbus 330 või Boeing 777 on isegi mugavamad. Järgmine kord tuleb koht võtta keskmisse ritta. Sel Boeing 787-l on ilmselt kere paksusega kokku hoitud ja müra kostab läbi .Teatavasti on see lennuk ehitatud mitte alumiiniumist vaid osaliselt süsinikkiust. Aasta tagasi läksid ühel 787-l akud põlema ja lennukid võeti mitmeks kuuks lendudelt maha kuni akud ümber ehitati Iga istme sisse on ehitatud ka arvutiekraan kus saab näpuga entertainmente valida aga selline jama oli et tasuta kõrvaklappe ei antud vaid pidi 3 USD ostma ja praktiliselt kõik filmid olid inglisekeelsed ilma subtiitritete. Vaatasin siis mõnda dokumentaali kus teksti ka oli. Üks selline oli "50 fakti loomariigist mida sa ei teadnud" , kõige meeldejäävamad olid sellised faktid et prussakal asub aju keres mitte peas, seega kui pea ära lõigata siis elab prussakas veel 9 päeva kuni sureb nälga sest ta ei saa süüa, njah. Teine "huvitav fakt" oli see et elevant võib päevas kuni 100 kilo sõnnikut toota ..hmm.
Lend Oslost Bangkokki kestis tervelt 11 tundi mis on ikka päris jama, nosisin seal oma võileiba ja avastasin et baarist saab ka päris mõistliku hinna 10 USD eest väikese eine tellida. See on ikka tunduvalt vähem kui täistoitlustamine 33 euri. Dreamlineril on ka elektriliselt tumendatavad välisaknad mis tähendas ka seda et ühel hetkel keerati piloodikabiinist aknad pooltumedaks ja eriti enam välja ei näinud. Tavaliselt saab seda ka käsitsi reguleerida aga mõnikord fikseertakse kabiinist ära.
Algul oli tuul lennule vastu aga pärastpoole tekkis taganttuul 140 km h ja sellega püstitasin ilmselt oma elu kiiruserekordi, kohati kuni 1040 kmh maa suhtes mis ei jää kaugele ka helikiirusest mis on umbes 1200 km h. Lend toimus umbes 12 km kõrgusel maapinnast. Muideks umbes 13 km kõrgusel algab nn surmatsoon kus välisõhk on nii hõre et inimesed seal ilma skafandrita enam ellu ei jää sest veri läheb keema. Hävituslendurid kasutavad seal juba spetsiaalset survega skafandrit Seda atmosfääri osa nimetatakse juba stratosfääriks. Bangkokis maandumisel lülitati salongis äkki sisse värviline valgusetendus, salongi valgustus muutus siniseks, punaseks ja roheliseks, no ma ei tea millleks see hea oli.
Noh lend oli selliselt ajastatud et kohale jõudes oli Bangkokis kell 6 hommikul ja Eestis kell 1 öösel, seega ajavahe sakkis täiega. Immigratsioonis oli väikesed sekeldused sest neile ei meeldinud et mul on passis eelmisest aastast palju Tai sissesõidutempleid, nimelt 3tk, nad arvasid et ma teen Visa Run, mis on nüüd seal keelatud aga lõpuks sain ikka sisse. Pagasilindil jooksis tekst "Oslo last bag" aga ühtegi bagi seal ei olnud ja ka minu oma mitte. Selgus et see pagasilint nr 22 polnud ikka see kuigi kirjad olid Oslo ja õige pagasilint oli nr 11 mis asus 50 meetrit eemal, noh jah.
Kott käes laskusin lennujaama alumisele korrusele kust väljuvad bussid Hua Hini ja ka mujale, näiteks Pattayasse ja Koh Changi, ei peagi Bangkokki sisse sõitma. Jõudsin parajaks ajaks , buss väljus kell 7.30 , hinnaks 300 bahti, ja sõiduaega tuli 3,5 tundi. Kusagil Bangkoki äärelinnas silmasin sellist üüratut kahe peaga elevanti, kuju kõrguseks oli oma 15- 20 meetrit
Buss oli väike aga korralik ja konditsioneeriga ja isegi ohutusrihmad kästi kinni panna..Ühes kohas silmasin sellist tüüpilist Tai tilililu värvitud ekskursioonibussi, taga all nurgas on miskipärast haakrist, seega juutidele vist ei sobi.
Minu esimene peatuskoht oli Cha-am, umbes 200 km Bangkokist lõunas, paarkümmend kilomeetrit enne rohkem tuntud Hua Hini kuurorti. Cha-am on vaiksem ja odavam ja seal puhkavad nädalavahetusel paljud bangkoklased. Rand tundub olema vähemalt 10 km pikk ja mitte just kõige parem aga selline keskmine, sügavaks läheb üsna aeglaselt aga parasjagu oli vist mõõn kah. Väljas muidugi 30-35 kraadi., rahvast hõredalt.
Mu ööbimiskoht asub rannast oma 300 meetrit aga pole hullu, maksab 350 bahti ehk 10 eurot lugu. Kolasin ringi, vahetasin raha, euro kurss on üpris shit, tervelt 35 bahti, eelmisel aastal sai 44 bahti. See kõik on muidugi Kreeka süü. Lasin teha tai massazhi, 200 bahti, kliente oli päris hõredalt, tänasel päeval olevat siiamaani tervelt 2 tükki. Rentisin motika, 500 bahti ehk 15 eurot 3 päeva. Päris uus teine ja sõidab mis hirmus, Honda 125 cm3 , maksimumkiirus pidi 130 olema, ei hakanud proovima.
Õhtul oli minu guesthouses mingi naljakas inglisekeelne viktoriinipidu, külasi tuli igalt poolt. Õhtusöögiks mul sai rannapromenaadilt grillitud kalmaarivarras, 35 bahti eht 1 euro lugu.
Algul oli tuul lennule vastu aga pärastpoole tekkis taganttuul 140 km h ja sellega püstitasin ilmselt oma elu kiiruserekordi, kohati kuni 1040 kmh maa suhtes mis ei jää kaugele ka helikiirusest mis on umbes 1200 km h. Lend toimus umbes 12 km kõrgusel maapinnast. Muideks umbes 13 km kõrgusel algab nn surmatsoon kus välisõhk on nii hõre et inimesed seal ilma skafandrita enam ellu ei jää sest veri läheb keema. Hävituslendurid kasutavad seal juba spetsiaalset survega skafandrit Seda atmosfääri osa nimetatakse juba stratosfääriks. Bangkokis maandumisel lülitati salongis äkki sisse värviline valgusetendus, salongi valgustus muutus siniseks, punaseks ja roheliseks, no ma ei tea millleks see hea oli.
Noh lend oli selliselt ajastatud et kohale jõudes oli Bangkokis kell 6 hommikul ja Eestis kell 1 öösel, seega ajavahe sakkis täiega. Immigratsioonis oli väikesed sekeldused sest neile ei meeldinud et mul on passis eelmisest aastast palju Tai sissesõidutempleid, nimelt 3tk, nad arvasid et ma teen Visa Run, mis on nüüd seal keelatud aga lõpuks sain ikka sisse. Pagasilindil jooksis tekst "Oslo last bag" aga ühtegi bagi seal ei olnud ja ka minu oma mitte. Selgus et see pagasilint nr 22 polnud ikka see kuigi kirjad olid Oslo ja õige pagasilint oli nr 11 mis asus 50 meetrit eemal, noh jah.
Kott käes laskusin lennujaama alumisele korrusele kust väljuvad bussid Hua Hini ja ka mujale, näiteks Pattayasse ja Koh Changi, ei peagi Bangkokki sisse sõitma. Jõudsin parajaks ajaks , buss väljus kell 7.30 , hinnaks 300 bahti, ja sõiduaega tuli 3,5 tundi. Kusagil Bangkoki äärelinnas silmasin sellist üüratut kahe peaga elevanti, kuju kõrguseks oli oma 15- 20 meetrit
Mu ööbimiskoht asub rannast oma 300 meetrit aga pole hullu, maksab 350 bahti ehk 10 eurot lugu. Kolasin ringi, vahetasin raha, euro kurss on üpris shit, tervelt 35 bahti, eelmisel aastal sai 44 bahti. See kõik on muidugi Kreeka süü. Lasin teha tai massazhi, 200 bahti, kliente oli päris hõredalt, tänasel päeval olevat siiamaani tervelt 2 tükki. Rentisin motika, 500 bahti ehk 15 eurot 3 päeva. Päris uus teine ja sõidab mis hirmus, Honda 125 cm3 , maksimumkiirus pidi 130 olema, ei hakanud proovima.
Õhtul oli minu guesthouses mingi naljakas inglisekeelne viktoriinipidu, külasi tuli igalt poolt. Õhtusöögiks mul sai rannapromenaadilt grillitud kalmaarivarras, 35 bahti eht 1 euro lugu.
No comments:
Post a Comment