Pattayas

Algul oli plaan edasi Hua Hinist lõunasse sõita aga otsides Agoda kaudu lõunapoolseid öömaju lõi äkki kopa ette sest normaalse hinnaga ehk 300-500 bahti eest sealkandis midagi head ei paistnud. Tee peale oleks jäänud ka kurikuulus Surat Thani mille kohta Wikitravelis öeldi et see linn oma kolme bussijaamaga on tüngategijate meka. Võtsin ajutiselt suuna hoopis  Pattayasse sest seal saab kindlalt 500 bahti eest konditsioneeriga toa. Seal on lootus ka veidi sporti teha ehk tennist mängida. Sõit Pattayasse läbi Bangkoki võttis seekord küll tohutult aega sest Bangkok on nii suur aga õhtuks olin siiski Pattayas kohal. Saingi oma 500 bahtise konditsioneeri, teleka ja külmkapiga toa, seekord araablaste kvartalis, tegelikult tahtsingi sinna sest see on logistiliselt heas asukohas. Sama raha eest ööbisin Hua Hinis kaks korda väiksemas ilma kondi ja külmkapita toakeses. Noh vaatasin et aastaga on siinkandis  paljud asjad kallimaks läinud, euro maksab nüüd ka ainult 35 bahti vs 44 bahti varem, seega kuningana enam ei tunne. Esimene päev kulus lausa puhkamiseks sest ajavahe annab miskipärast ikka veel tunda. Järgmisel päeval sai Pattaya rannas käidud. Ilm siinkandis on põhimõtteliselt sama mis Hua Hinis,  sooja  33 kraadi,  feels like 39 kraadi, pilvitu taevas. Rahvast ikka kordades rohkem kui Cha-amis või Hua Hinis aga väga hull ei ole.

See kraam siin on mõeldud buda munkadele kinkimiseks, igasugu eluks kasulikku nänni on seal.

Mitte kaugele minu peatuskohast jääb väike poisteklubide piirkond, ei hakanud sisse minema aga ukse vahelt paistis lava  kus  valgetes trussikutes poisid ennast demonstreerisid.

Nüüd läks tee Walking Streetile mis ei asu araablaste kvartalist kaugel, siin türgi jäätisemüüja möllamas.

Väike fish spa oli päris populaarne.

Nu ja baaride ala mis kella 9 paiku õhtul oli veel üsna klientidevaene, tibisid rohkem kui mehi.

Õlled maksavad poes ju ka 39 bahti, läksin sisse, happy hour. Tavaliselt küsitakse happy hour ajal väikese kannuõlle eest 59 bahti aga seekord lausa terve pudel 39 bahti.

Ilus vaade oli sealt merele aga selles klubis erilist tegevust ei olnud, rahvast vähe ja kõik vahtisid niisama. Sellepärast õlu oligi nii odav.

See ongi tüüpiline Walking Street, rahvast jagus aga enamus jalutas niisama. Gogo baaridel ei tundunud hästi minevat.

Eksootilisi maitseelamusi saaks siin ka proovida, mind need toidud küll ei isutanud.