Hot, hot, hot

Hull värk saab siin olema, päevitada ka  enam eriti ei saa sest selg ja kõht punased juba, väikesed veeprotseduurid ikka täna tegin. Rand on siin meeletult pikk ja ühesugune, ükskõik kus vette minna.  Pole kusagil korraga nii palju lamamistoole näinud, neid on siin ikka kümneid tuhandeid, hõivatud vast kümnendik. Mingid kutid sõidavad siin väikeste hobustega rannas, sõnnikut pole küll veel kohanud. See laine pildil on küll ainult 50 cm kõrge :)

Pärastlõunal oli plaan minna Khao Nangi metsaparki ja nahkhiirte koobast vaatama, need pole eriti kaugel, umbes 10 km ja saab rolleriga ära käia. Sõit sinna polnud just väga lihtne- 5-6 ristmikku kuid mul oli paberkaart ja telefonisse  sai wifi kaudu eelnevalt ümbruskonna kaart ära salvestatud. See metsapark kujutab endast  lubjakivimägesid kõrgusega kuni 350 meetrit mis on ju sama kõrge kui Tallinna telemast jalamilt mõõdetuna. Päris äkilised künkad olid, ümberringi rohelised riisipõllud.

See siin ongi see Khao Nang Forest  Park kaugemalt vaadatuna. Seal mägedes sai väike kolmekilomeetrine tripp tehtud. Algul jäi mulje et see on lihtsalt jalutuskäik kuid asi oli suhteliselt hull ronimine. ikka üles ja alla, üles ja alla, õhutemperatuur samas üle 30 kraadi

Raja algus oli selline väikest jalutuskäiku lubav, kogu info küll ainult  tai keeles.

Seal sai istuda ja koos Buddhaga mõtteid mõlgutada

Kuid edasi polnud tee enam nii lihtne,  kuigi  osaliselt trepp tehtud,  oli tõus ikka päris järsk, See rada ei läinud küll 300 meetri vaid vist umbes 150 ..200 meetri kõrgusele aga korduvalt üles alla ronimine 35 kraadise kuumuse käes kus päike paistab lagipähe..Märgistus oli ka pea olematu ja kaart oli tai keeles. Ühtegi teist matkajat ka ei kohanud. Palju teravaid kive nii et pidi ikka vaatama kuhu astud.

Vahepeal oli kena jalutamine bambuste vahel aga mitte pikalt.

Allatulek oli ka igavene järsk, vist oma 100 meeetrit laskumist korraga nii et pidin bambusest kepi appi võtma muidu oleks neljakäpakil tulnud

Hea et läbi sai, aega võttis see terve tunni ja kella 16-ks pidi rada olema lõpetatud. Päris higiseks võttis, igaühele seda küll ei soovitaks, turnimise raskusaste annab vabalt  1 kategooria mägimatka välja ja matkakepp kuluks marjaks ära. All oli pilt ilus, see pole küll see kalju kuhu otsa tuleks ronida vaid rada läheb paremalt.

Seal pargis oli ka väikeseid ahve liikumas aga need ligi ei tulnud kuigi ahvivastased hoiatussildid olid üleval

Pärast sõitsin veidi edasi kus olid need 300 meetrised püstloodis liiva või lubjakivi kaljud, 10 kordne Taevaskoda.

Edasi läks tee nahkhiirte koopa juurde, nahkhiired hakkavad koopast välja lendama päikeseloojangu ajal ehk kell 18.30. sealsamas olid tee ääres mangopuud kus isegi mõni kollane vili rippus aga väga kõrgel.

Siin see nahkhiirte koobas asub kõrgel mäekülje peal, lendama hakkasid nad sellest väiksemast parempoolsest august.Vaatluskohast jäi see ikka oma 500 meetri kaugusele. Ühel talunikul oli isegi  vaatlemiseks oma õue spetsiaalne platform tehtud aga sama hästi nägi seda nägi ka otse tee pealt. Rahvast kogunes sinna vaatlema oma 15..20 inimest

No kell 18.30 tekkiski taevasse selline must pilv nagu tossujuga kus siis miljonid nahkhiired toidujahile lendasid. Kahjuks oli see ikka üsna kaugel kuid see kestis kokku oma 10 minutit . Nägime ka ühte kulli kes nahkhiirepilvest endale ühe isendi krabas ja sellega minema lendas.

Cha-ami tagasisõit oli juba poolhämaras aga tee oli meeles, hüppasin veel läbi suurelt kolmapäevaselt raudteejaamaturult aga midagi erilist seal polnud, turg nagu ikka.

Mingid kummalisi mereelukaid müüdi, sellised eelajaloolised kilbiga jubedad elukad, polnud nagu krabid kah. Ise küll ei sööks selliseid.